Märgid halvast süütepoolist

Bensiinimootori töö ilma süütepoolita on võimatu - kui see läheb rikki, langeb ka sõiduki jõudlus. Teadmine, kuidas rikkis süütepooli tuvastada, on bensiiniautode omanikele äärmiselt oluline, sest see parandab sõidukogemust ja hoiab ära mootorikahjustused.

Selle asemel, et loota, et seda sinuga ei juhtu, vaatame üle, milles seisneb süütepooli tähtsus ja kuidas teha kindlaks, kas see on vigane.

Mis ülesanne on süütepoolil?

Süütepoolid tekitavad võimsaid pingeülekandeid, et hüpata süüteküünalde vahel, põletades seeläbi põlemiskambris olevat segu. Ainult bensiinimootoritel on süütepoolid, sest diiselmootorid süütavad kütusesegu surve teel.

Süütepool toimib nagu trafo - see muundab 12 volti 20 000-40 000 voldiks.

Tavaliselt sisaldab süütepool kahte komplekti vaskpooli (mähiseid). Esimesel mähisel on ainult mõned keerud traati, kuna see ainult laeb süütepooli, samas kui teisel mähisel on tuhandeid keerdeid, mis annab laadimisel kõrge pinge.

Süütepoolide tüübid

Kuigi erinevat tüüpi süütepoolide eesmärk on sama, ei oleks kaasaegsed mootorid nii tõhusad ilma erinevate süütesüsteemi täiustusteta.

Järgnevalt on toodud kõige levinumad süütepoolide tüübid ja nende omadused:

• Kanistri tüüpi. Seda tüüpi süütepool on täidetud õliga ja võib tekitada kõrgemat pinget. See võtab aga palju ruumi ja on kaasaegsete mootorite jaoks liiga aeglane, mistõttu leidub seda enamasti klassikalistes autodes.
• Süütepoolide komplekt. Paljud autod olid 1990. aastatel varustatud süütesüsteemiga, mis sisaldas süütepoolide komplekti ja saatis pingeid süüteküünla juhtmete kaudu. Selle peamiseks puuduseks on see, et süüteküünla juhtmed ei toimi sageli korralikult ja põhjustavad sädemete sattumist mootori muudele metallosadele, mis vähendab selle tõhusust.
• Coil-on-plug (COP). Nagu nimigi ütleb, on igal süüteküünlal eraldi süütepool, mis on paigutatud otse selle peale. See tagab parema kontakti ja täpsema sädemete kontrolli, mistõttu on coil-on-plug kõige levinum süütepooli tüüp kaasaegsetes autodes.

Erinevad süütepoolid võivad põhjustada eri probleeme, nii et auto süütesüsteemi kindlaksmääramine võib tõrkeotsingut hõlbustada. Süütepoolide tõrkeotsingul on sageli ainus võimalus nende vahetamine või asendamine. Kaasaegsed süütesüsteemid tuginevad aga elektroonilistele juhtimismoodulitele, mis ühilduvad diagnostikavahenditega.

Vigase süütepooli tunnused

Rikkis süütepool edastab selgeid signaale, mis on võtmetähtsusega edasiste mootorikahjustuste ja muude probleemide vältimiseks. Sõltumata süütepooli tüübist on mootor hädas, kui süütepool ei tööta, sest kütusesegu ei põle õigesti.

Järgnevalt on toodud kõige levinumad märgid, mis on seotud halva süütepooliga, alates mootori tõrgetest kuni võimsuse kadumiseni:

• Mootori tõrge. Võid täheldada mootori ebaühtlast töötamist, kui süütepool ei anna põlemiskambrisse järjepidevat sädet.
• Mootori kontrolltuli. Auto armatuurlauale võib ilmuda oranži värvi mootori kujuline hoiatustuli, kui auto mootori juhtimismoodul saab erinevatelt anduritelt ebatavalisi andmeid.
• Suurem kütusekulu. Süüte-, kütuse- ja heitgaasisüsteemid ning paljud muud süsteemid on ühendatud elektriliste andurite ja juhtseadmete kaudu. Selle tulemusena võib süütepool mõjutada kütusekulu.
• Kehv mootorivõimsus. Kuna mootor ei põleta kütust korralikult, võib see põhjustada vibratsiooni, ebatasast tühikäiku, seisakut ja võimsuse puudumist.
• Mootori tagasilöök. Võid kuulda heitgaasist kostuvat valju paukumist. See juhtub siis, kui süüteküünlad ei süüta kütust korralikult, mistõttu satub põlev kütus heitgaasi.
• Mootori raske käivitumine/mittekäivitumine. Kuna vigased süütepoolid ei süüta kütust korralikult, võivad need mootori käivitamist raskendada.
• Kütuse lõhn. Vigased süütepoolid võivad põhjustada rikkalikku kütusesegu, mis tähendab, et mootori töötamisel võib tunda kütuse lõhna. Tuleks meeles pidada, et seda lõhna ei tohiks kunagi tunda ei auto sees ega väljaspool.

Nende tunnuste intensiivsus sõltub sellest, kui halvad on süütepoolid. Tavaliselt lähevad süütepoolid rikki vanuse tõttu, kuid ka liigne vibratsioon ja äärmuslik kuumus võivad sellele suurt mõju avaldada.

Seotud osad

Need tunnused ei tähenda aga tingimata, et probleemiks on süütepool. Kaasaegsed süütesüsteemid koosnevad paljudest osadest, et tagada parem tõhusus ja täpsus, mis põhjustavad sageli mitmesuguseid probleeme.

Hea asi on see, et probleemi leidmine ei olegi nii keeruline, eriti kui olla valmis käsi määrima ja ise tõrkeid otsima. Asja võtmeks on teada, millised osad on omavahel seotud ja kuidas neid kontrollida.

Süüteküünlad

Tavaliselt on igal bensiini sisepõlemismootoril iga silindri kohta üks süüteküünal, mis tekitab süütepoolist saadetud pingest sädeme.

Süüteküünlad mõjutavad oluliselt mootori jõudlust, mistõttu on süüteküünalde vahetamine esimene asi, mida paljud mehaanikud soovitavad pärast mootori jõudlusprobleemide märkamist teha. Kuna süüteküünlad kestavad sageli vaid kuni 32 000 kilomeetrit, on see soovitus sageli abiks.

Süüteküünlad lähevad kiiremini rikki, kui kasutatakse halva kvaliteediga kütust või kui mootorit ei hooldata nõuetekohaselt. Enamasti ei ole süüteküünla vahetamine kuigi keeruline: tuleb vaid süütepoolilt süüteküünla juhtmed eemaldada, süüteküünal välja keerata ja uus asemele panna. Ole ettevaatlik, et tööriistad või muud esemed silindrisse ei kukuks!

Süüteküünla juhtmed

Paljudel vanematel autodel on süüteküünla juhtmed, mis ühendavad süüteküünlad süütepooliga. Need juhtmed jäeti hilisemates mudelites ära tänu coil-on-plug stiilis süütepoolidele. Nende peamine probleem on see, et kõrgepinge ei pruugi korralikult süüteküünlani jõuda, mistõttu hüppavad sädemed sageli teistele metallosadele ja võtavad kauem aega.

Süüteküünla juhtmeid saab ka ise kontrollida. Kõigepealt vii läbi visuaalne kontroll - veendu, et neil ei ole pragusid ega muid kahjustusi. Seejärel oota, kuni väljas on täiesti pime, ava kapott ja käivita mootor - peaksid märkama, kui sädemed hüppavad metallosadele, näiteks mootorikattele, klemmidele ja poltidele. Nende juhtmete vahetamine on lihtne „ühenda ja kasuta“ toiming.

Elektrilised andurid

Kaasaegsed süütesüsteemid toetuvad pinge täpseks ja tõhusaks genereerimiseks väntvõlli ja nokkvõlli asendile, koputamisele ja mitmesugustele muudele elektrilistele anduritele. Aja jooksul võivad elektrilised andurid rikki minna, eriti kui on probleeme aku või muude elektriliste osadega.

Tavaliselt käivitavad vigased elektrilised andurid mootori kontrolltule ja veakoodi, seega aitab selliste probleemide puhul arvuti diagnostika. Alla 90 euro eest saab osta lihtsa OBD-II diagnostikavahendi, mis on kasulik olemasolevate rikete avastamiseks ja tõrkeotsinguks.

Süüte juhtimismoodul

Kogu elektriliste andurite andmete töötlemine ja pingevarustuse juhtimine toimub süüte juhtimismoodulis, mis on kogu süsteemi aju. Kui sul on 2000ndatele eelnenud sõiduk, ei pruugi selle süsteemil juhtimismoodulit olla, kuid kõigil kaasaegsetel autodel on see olemas ja probleeme tuleb ette.

Kõik alates mootori tõrgetest kuni raske käivitumiseni võib viidata vigasele süüte juhtimismoodulile. Sellegipoolest ei tohiks selliseid oletusi varakult teha, sest juhtimismooduli vahetus on enamasti keeruline ja kulukas töö.

Veaotsingu hea omadus on see, et enamik veakoodide lugejaid peaks kuvama midagi sellist nagu „juhtimismooduli viga“, mis tähendab, et see vajab väljavahetamist või parandamist. Enne uue juhtseadme ostmist veendu, et süüteküünlad, süütepool, elektrilised andurid ja juhtmestik on korras.

Süütepooli hooldamine, kasutusiga ja asendamine

Süütepooli pikaealisus ja tõhusus ei sõltu mitte ainult selle ehituskvaliteedist, vaid ka kasutamisest ning hooldamisest. Uued, kvaliteetsed süütepoolid võivad maksta umbes 185 eurot, seega on oluline, et need kestaksid võimalikult kaua.

Kui kaua süütepoolid kestavad?

Ehkki süütepoolide kasutusiga oleneb erinevatest teguritest, kestavad need tavaliselt umbes 160 000-200 000 kilomeetrit või 5-7 aastat. Originaalvaruosad võivad isegi kauem vastu pidada, seda eriti hästi hooldatud autode puhul.

Paljud inimesed sõidavad isegi suurema läbisõiduga autodega, ilma et nad oleks kunagi ühtegi süütepooli välja vahetanud. Sageli on see tingitud harjumisest vähenenud tõhususega, sest inimesed sõidavad tihtipeale tõrkuvate silindritega, teadmata, et nende auto peaks olema ökonoomsem ja võimsam.

See on eriti oluline, kui ostad kasutatud autot. Kui autol on odomeetril üle 160 000 kilomeetri, võib auto olla aeglane, kui seda ei ole hästi hooldatud. Seepärast tuleks alati müüjalt küsida, milliseid hooldustöid on sõidukile aastate jooksul tehtud. Teisest küljest, kui auto on madala läbisõiduga, kuid see ei tundu ega paista sellisena, siis võib olla ka läbisõitu võltsitud.

Hankides carVerticali põhjaliku ajaloo aruande, on võimalik välja selgitada sõiduki läbisõidupettused, varasemad kahjustused, vargused, omanikuvahetused ja muud kriitilised andmed selle mineviku kohta. Kõik, mida vajad, on sõiduki VIN-kood ja saad aruande vaid mõne klikiga.

Kuidas pikendada süütepoolide kasutusiga

Kuna süütepoolid on elektrilised osad, ei ole nende eluea pikendamiseks mingeid konkreetseid lahendusi. Kuid äärmuslikud temperatuurid, liigne vibratsioon ja niiskus on mõned kõige levinumad tegurid, mis lisaks vananemisele vähendavad ka süütepoolide kasutusiga.

Seega veendu, et mootori kinnituspuksid on heas seisukorras, kontrolli, kas süütepoolid on korralikult paigaldatud, vaheta õigeaegselt õli ja ära kuumuta mootorit üle.